Matkamine ja vaatamisväärsused looduses

Matkad

Matkad koos retkejuhiga

Meiega koos või üksi on võimalik matkata Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal, mis pakub erinevaid matkamise võimalusi. Kõrvemaal leidub palju matkaradasid, lõkke- ja telkimiskohti.

Meie pakume:

  • giiditeenust
  • matkavarustuse renti
  • toitlustust matkal
  • mänge pausiks

Matkad vastavalt soovile:

  • eri pikkuse ja koormusega: alates mõnest km-st kuni üle 30 km pikad
  • eri huvidele: loodus-, spordi-, seiklus-, kultuuriloohuvilistele
  • värske õhu nautijatele
  • kõikidele vanusrühmadele, kes tahavad matkata!

Matka valikud:

  • klassikaline matk ehk looduslik jalutuskäik vastavalt võimetele
  • pikemad jalgsimatkad (päev-kaks)
  • suusamatkad talvel
  • rattamatkad varakevadest hilissügiseni
  • õhtused ja öised matkad pealampidega
  • seikluslikud matkad
  • orienteerumismatkad
  • loodushariduslikud matkad
  • räätsamatkad
  • lumesaanimatkad

Hea tuju ja võrratu elamus Kõrvemaa loodusest garanteeritud!

Iseseisev matkamine Kõrvemaal

Matkapere matkateenus 15 €

  • koostame matkamarsruudi soovitud vaatamisväärsuste ja loodusandidega;
  • anname kaasa matkakaardi;
  • peale matka pikniku pidamise ja grillimise võimalus keskuse lõkkeplatsil
  • auto parkimine keskuse parklas, üldtualettide kasutamine

Põhja-Kõrvemaa looduse vaatamisväärsused:

  • Jussi kanarbiku nõmm ja Jussi järved
  • Paukjärve ja Kõnnu Suursoo, vaatetornid Paukjärve ääres ja Kõnnu suursoo laudteel
  • Järvi järved
  • Soodla jõgi ja selle ürgne ümbrus
  • Koitjärve raba ja rabajärved
  • Venejärv ja Püüsaare raba
  • Võhma raba
  • RMK 375 km matkatee Oandu – Ikla, mis läbib Kõrvemaad
  • RMK 820 km Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee
  • 24 km Kõrvemaa Terviserada – rabad ja oosid
  • Vargamäe oosid ja Uuejärve matkarada

Lõuna-Kõrvemaa looduse vaatamisväärsused:

  • Nelijärve järved
  • Aegviidu siniallikad
  • Kõrvemaa terviserada ja Presidendi suusarada
  • Jäneda linnamägi ja Kalijärve
  • Punamäed Mägede külas
  • Valgehobusemäe mägi ja vaatetorn
  • Kakerdaja raba ja rabalaukas ujumine

RMK matkarajad Põhja-Kõrvemaal:

  • Uuejärve loodusrada 6 km, rohkem infot siit, matka võib alustada Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest.
  • Jussi loodusrada 8 km, rohkem infot siit. Matka võib alustada Koersilla parklast või Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest, kui matkatakse ratastega. Rattamatkade puhul on järvede vaheline matkatee omaette põnev väljakutse.
  • Paukjärve loodusrada 5 km, rohkem infot siit. Siinkohal võib ühendada Jussi ja Paukjärve loodusrajal matkamise. Matka võib alustada Paukjärve parklast või Koersilla parklast. Võimalik matkata jalgsi või ratastega. Paukjärve juurest on võimalik minna Kõnnu Suursoole mööda laudteed matkama või rabamatkale.
  • Liiapeksi – Aegviidu matkarada 36 km pikkusega, rohkem infot siit. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusesse saab tulla Änni järve juurest. Keskus jääb järvest 2,5 km matkatee kaugusele.

RMK 375km matkatee – mis see on?

Allikas: www.loodusegakoos.ee

RMK matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada. 375 km pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja Euroopa ühe võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Seejärel viib matkatee läbi Pärnumaa metsade, kuni jõuab vongeldes mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunitele randadele. RMK matkatee läbib 6 maakonda, 2 rahvusparki ning 9 kaitseala ja lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas. Rada on tähistatud kilomeetripostide, värvimärgistuse ja suunavate siltidega, mis aitavad hästi rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja –pärandist, kultuurist ning puhkamisest.

Matkatee läbisid esimestena 15.-25. juulil täies ulatuses RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, alpinist Alar Sikk, matkaekspert Tõnu Jürgenson, ultrajooksja Heleen Vennikas, arst Julia Ivanova ning filmi- ja fotomees Kristjan Kaljund. Raja erinevatel etappidel ühinevad põhimatkajate grupiga ka ettevõtja ja rännumees Tiit Pruuli, näitleja Kadri Adamson, raadiohääl Kertu Jukkum, laulja Gerli Padar, Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten ja turundusjuht Katrin Klein, fotomees Jarek Jõepera, Statoili peadirektor Kai Realo, kutseline sõjaväelane ja jahimees Hannes Võrno, perearst Anneli Talvik, keskkonnaminister Keit Pentus ning ettevõtjad Tõnu Ehrpais ja Margit Härma. Nende tegemistest saab ülevaate matkal peetud blogist ja fotopangast

Kolm head põhjust RMK matkateel matkamiseks.

  1. Kui te olete suur matkaja, siis tasub minna seetõttu, et nüüd on teil võimalus läbida Eesti üks pikimatest matkateedest.
  2. Kui te pole suur matkaja, siis tasub minna seetõttu, et teil on kõik avastamisrõõmud alles ees.
  3. Kui te pole ei see ega teine, on teil siiski suurepärane võimalus avastada enda jaoks metsa eripalgelisus.

Matkatee I lõik Oandu – Järvi järved (48 km)

Rada saab alguse RMK Oandu looduskeskuse juurest, kus on hea koht oma auto parkimiseks. Oandult liikuma hakates saab hea ülevaate kaunist Lahemaast. RMK telkimisaladest ja lõkkekohtadest jäävad Lahemaa osas matkateele Võsu telkimisala, Nõmmeveski lõkkekoht ja Kalmeoja lõkkekoht. Looduslikest vaatamisväärsustest tasuks välja tuua Pärlijõe kanjon ja Viru raba.

Neil, kes läbivad matkateed jalgrattal, tuleb Nõmmeveski – Liiapeksi lõigul sõita tähistatud metsateed pidi ümber Viru raba Narva maanteeni. Laudteel on jalgrattaga sõitmine keelatud!

Matkatee II lõik Järvi järved – Hirvelaane (95 km)

Peale Viru raba läbimist tuleb matkajal ületada Tallinn-Narva maantee. Siit algab matkatee teine lõik, mis viib matkaja esmalt Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale. Seda lõiku võiks väga lühidalt  iseloomustada nii – vana hea Kõrvemaa. Kõigepealt Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, kus on palju erinevaid loodusradu, telkimisalasid ja lõkkekohti. Seejärel Kõrvemaa maastikukaitseala, mis loodushoiu objektidega asustatud veidi hõredamalt, kuid looduse poolest kaunis ja huvitav.

Kui rääkida täpsemalt Matkatee kulgemisest selles piirkonnas, siis esimene osa ehk 32 kilomeetrit on puhtakujulist matkarada Põhja-Kõrvemaal kuni Aegviidu alevini. Osaliselt kattub matkatee ka Kõrvemaa Terviserajaga. Sealt edasi on 39 kilomeetrit vaheldumisi matkaradu ja kruusateid läbi Kõrvemaa kuni Paunküla veehoidlani. Edasi kuni maakonna piirini kulgeb matkatee valdavalt mööda erinevaid teid. Asustatud punktidest suurimad sel osal, mida matkatee läbib või mis jäävad selle vahetusse lähedusse, on Aegviidu, Ardu, Paunküla ja Kõue.

RMK matkateelt saab keskusesse tulla peale Haraka raba ehk Änni järve äärest ja mööda kruusa teed. Keskusesse jääb sealt ca 2,5 km. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses pakutakse toitlustamist, majutust ja telkimisvõimalust keskuse lõkkplatsil, sauna ja pesemisvõimalusi. Suvehooajal oleme avatud igal päeval ning ka hilised külalised võtame vastu. Söögimaja ukselt leiab kontakt telefoni numbri.

Ametlikud laagripaigad Matkateel selles piirkonnas on Järvi Pikkjärve telkimisala, Paukjärve telkimisala, Jussi telkimisala, Nikerjärve telkimisala, Mägede lõkkekohad, Noku lõkkekoht, Napu lõkkekoht, Hiieveski parkla lõkkekoht.

Vaatamisväärsusena peab kindlasti ära märkima kogu Kõrvemaa looduse, eraldi võib välja tuua Paukjärve, Jussi järved, Jussi nõmme, Valgehobusemäe, Noku talu, Kakerdaja raba ja sealt edasi Paunküla veehoidla ja Paunküla mäed.

Matkatee ametlik lõpppunkt on Ikla – küla, mis asub Eesti-Läti piiril.
Pärast mitmenädalast teelolemist võib peatumine ja retke läbi saamine tunduda äkiline. Neile, kel jalad veel kibelevad, soovitame külastada ka Ainažit. Selle piirilinna, eesti keeles Heinaste, ühtedeks  vaatamisväärsusteks on kindlasti merekooli muuseum, tuletornid ja muul.

Loodame, et naudite rändamist RMK matkateel!
Täpsed kaardid ja matkatee legend on saadaval RMK teabepunktides ja ka Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses.

Vaata RMK matkatee teiste lõikude kohta infot siit