Kaitseministeerium muudab ühe populaarseima matkapiirkonna ohualaks

Kaitseministeerium laiendab keskpolügooni ohuala nii, et selle alla jääb ka matkajate seas populaarsed Põhja-Kõrvemaa matkaalad. 

Kuna Jussi nõmme näol on tegemist looduskaitseala ja varasemast sõjalise tegevuse tõttu unikaalse välimusega loodusmaastikuga, esitas matkaliit kaitseministrile ja peaministrile palve, et see jääks tavainimestele siiski alatiseks avatuks.


Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaal / Foto: Eero Vabamägi

 

Loodushuvilised 90 päeva lubadusse ei usu

Praeguse kaitseministeeriumi laiendatud ohualade kasutuskorra kohaselt hakkab nõmm ja kogu laiendatud ohualasse jääv piirkond olema avalikkusele suletud kuni 90 päeval aastas.  Pöördumise teinud ühendused ei usu aga, et lubadus ajapiirangu osas vett peab, sest juba praegu on avalikel aruteludel räägitud piirangu nihutamisest 120 päevale ja isegi ala sootuks «vastavalt vajadusele» sulgemisest, selgitas kohalikke kogukondi suhtluses kaitseministeeriumiga esindav LISi esindaja Katrin Kull. Kull esindab pöördumises ka kaheksat Eesti matkaklubi ühendavat matkaliitu.

Foto: Postimees

«Kui see hakkaks töötama nii, et ala oleks suletud maksimaalselt 90 päeva aastas, oleks see väga tore pretsedent kaitseministeeriumi keskpolügooniga seonduvates kokkulepetes,» sõnas Kull. Ta selgitas, et kaitseministeeriumil on olnud ka varem tavaks lubada lühemat ajaperioodi keskpolügooni alade piiranguteks, kuid riigikaitse vajaduse ettekäändel on alasid kasutatud ikka nii, kuidas neil soov ja vajadus on.

Seni kuni kinnitus 90 päeva kohta kuhugi siduvalt kirja ei saa, ei ole Kulli sõnul kohalikel kaitseväe varasemaid praktikaid arvestades mingisugust kindlust, et sellest kinni peetakse. Ta selgitas, et kui 2001. aastal keskpolügooni arendamisega alustati, lubati kohalikele, et enamik ajast saavad nad vabalt metsas viibida. «Reaalsus on see, et Läsna juures keskpolügoonil ei olnud augustis mitte ühtegi lipuvaba päeva. Kui seal on punane lipp üleval, siis on kategooriliselt keelatud territooriumile siseneda. Möödunud nädala seisuga oli kaks lipuvaba päeva septembris. Nii et tegelikult on keskpolügoon väga tihedalt kasutuses,» lisas Kull.

Kaitseministeerium kinnitab aga, et ohualade kuni 90 päevaks sulgemise kokkulepe on kirjas juba 2015. aasta valitsuse korralduses ning selle muutmine tähendaks Eesti julgeolekuolukorra märkimisväärset halvenemist.

«Et seda 90 päeva normi muuta, on vaja Vabariigi Valitsuse uut otsust,» sõnas kaitseministeeriumi pressiesindaja Karin Kivipõld.

Kaitseminister Jüri Luik sõnas Postimehele, et ohualade puhul on inimestel võimalik seal liikuda kogu ülejäänud ajal, kui laskmist ei toimu. «Rõhutan, et tegu on ohualaga, mitte otseselt polügooniga. On selge, et ohualad on piisavalt palju avatud selleks, et seal liikuda,» sõnas Luik.

Kui kaitseväe keskpolügooni lähistel elavad inimesed on juba leppinud pideva lahinglaskmise müraga ja teatavate liikumispiirangutega, siis Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala puhul läheb mõjualasse paik, mille sulgemisest tuleks teavitada potentsiaalselt kõiki matkahuvilisi. Jussi nõmmel korraldatakse mitmeid rahvamatku ja tervisespordisündmuseid ning RMK andmetel külastab Põhja-Kõrvemaa matkaradasid kokku ligi 50 000 inimest aastas.

«Sellest lähtuvalt tahame, et kaitseministeerium planeeriks ümber nn ohualade piirid, et Põhja-Kõrvemaa loodusturismi tuumikalad Jussi järved ja kanarbikunõmm jääksid aastaringselt külastamiseks avatuks,» on kirjas ministritele saadetud pöördumises.

Põhja-Kõrvemaa, Harjumaa. Jussi nõmm. Jussi loodusrada. / Foto: Eero Vabamägi

 

Ministeerium teeb alternatiivse matkaraja

Kaitseministeerium ohualade piire muutma aga ei soostu, sest pressiesindaja Karin Kivipõllu sõnul on Jussi nõmm kaitseväe keskpolügooni arendamist silmas pidades kriitilise tähtsusega.

«Arvestades selle paiknemist keskpolügooni keskosa kõrval, mis on harjutusvälja kõige kitsam osa ja kus ühtlasi asub ka sihtmärgiala, siis langevad ohualad Jussi nõmmele nii või teisiti,» sõnas Kivipõld. Ta lisas, et ilma selle piirkonnata ei ole võimalik tagada keskpolügooni arendust Eesti soomusmanöövervõimele vajalikuks väljaõppeks, mis on aga riigikaitse seisukohast väga oluline areng.

Ministeerium on siiski proovinud matkajatele vastu tulla nii, et aitab välja ehitada matkarada, kuhu hakkab saama piiranguteta ligi. Tõsi küll, Jussi kanarbikunõmme see rada läbima ei hakka. «Kaitseministeerium rahastab koostöös RMK-ga uue umbes kümne kilomeetrise matkatee rajamise, mis möödub laiendatud ohualadest ja on aastaringselt avatud. Uuele marsruudile ehitatakse kõik vajalikud laudteed, samuti püstitatakse endise Venemäe torni asukohale uus vaatetorn,» selgitas Kivipõld.

Kodanikuühendusi ja matkaliitu esindava Kulli hinnangul on tegemist aga pooliku lahendusega.

«Alternatiivne matkarada saab kulgema läbi metsa, aga ütleme nii, et see on lihtsalt kena mets, see ei ole Jussi järved ja Jussi nõmm, mida on nimetatud Eesti loodusturismi unikaalseks pärliks,» lausus ta ja lisas, et kui inimene lihtsalt looduses matkata tahab, siis võib ta seda ju ka oma kodumetsas teha.

Inimesi hakatakse teavitama

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et ministeeriumi inimestega on küll räägitud, et võimalusel tuleks Jussi nõmm ja järved välja jätta.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kaitseväe ja kohalike omavalitsuste heade kavatsuste kokkulepe allkirjastamisel. / Foto: Eero Vabamägi

«Kui nüüd kaarti vaadata, siis paraku on nii, et Jussi järved ja nõmm on alal, kuhu võib sattuda mõni juhuslik laskekeha. Juhul kui see jääb ohutusalaks, siis tuleb väga täpselt kokku leppida, millal on see avatud, millal suletud ja kommunikeerida seda nii, et inimesed seda teaksid. Kindlasti ei ole jutuks olnud, et Jussi järved ja nõmm jääks tavakasutusest välja,» selgitas Kirtsi.

Ta lisas, et edasine on nüüd diskussiooni küsimus, kuidas täpsemalt inimesi teavitada tuleb. «Olles kaitseministeeriumi inimestega aastaid suhelnud, siis minu meelest on see läinud järjest paremaks. Ka see, et oleme koostöökokkuleppele jõudnud, on märk, et nad tõesti heas tahtes soovivad olla võimalikult avatud ja teha koostööd kohalike omavalitsustega, kohalike inimestega, turismiettevõtete ja kõigiga, keda asi puudutab,» lisas Kirtsi.

Kivipõld selgitas, et lahinglaskmised hakkavad toimuma peamiselt sügis- ja talveperioodil ja tööpäeviti ning siis hakkavad ohualadesse viivatel autoteedel olema ees tõkkepuud ning jalgradadel märgistused infotahvlitel.  Samuti kinnitas Kivipõld, et juba praegu teavitab kaitsevägi ohualade kasutamisest kohalike omavalitsuste veebilehtedel ja kaitseväe harjutusalade veebis ning tulevikus hakatakse lahinglaskmiste toimumise kohta RMK veebilehel inimesi varakult teavitama.

«Jussi nõmme läbivad traditsioonilised spordi suursündmused saavad jätkuvalt toimuda, koostöös piirkonnas toimetavate ettevõtetega pannakse paika kasutusgraafik ja põhimõtted,» sõnas ta ja lisas, et Kõrvemaa suusarajad jäävad ohualadest välja.

Artikkel: Agaate Antson 18. september 2019, Postimees.

https://tv.postimees.ee/6781342/kaitseministeerium-muudab-uhe-populaarseima-matkapiirkonna-ohualaks